Augustis on ainult kümnel korral võimalus avastada seto jutuvestja Feodor Vanahundi kirevat maailma.
Etendused 3., 4., 9. ja 10. augustil (kell 19), 11. augustil (kell 17), 12. augustil ( kl 13 ja kl 19) ja 14., 30., 31.augustil (kell 19) Treski küünis Setomaal.
Lavastaja Helena Kesonen, kunstnik Mailiis Laur, dramaturg Ott Kilusk. Valgustab Elerin Tammel, heli loob Liisa Koemets.
Mängivad: Artur Linnus, Eduard Tee, Jekaterina Burdjugova, Agur Seim, Kristian Põldma, Martin Tikk, Claus Mootse, Vootele Ruusmaa jt.
Lavastust turundab ja kommunikeerib Eve Tisler, projekti juhib Riin Tammiste.
Plakati linoollõike autor Toomas Kuusing, graafilise disaini tegi Hurmart.
Lavastus “Vanahunt” põhineb jutuvestja folkloorsetel lugudel, mille teemad varieeruvad maailmaloomisest lähiminevikuni, kujutavad inimest, kui äärmuseni vastuolulist isendit. Neis juttudes võib kohata pühamehi ja lausa Jumalat ennast, samuti juute, pappe, trikstereid ning salakavalaid naisi, kellel kõigil on oma eesmärgid ja unistused, mille püüdmine, nagu elus ikka, kord õnnestub ja siis jälle luhtub.
Inimene nähtuna läbi Vanahundi juttude on armastav ja vihkav, töökas ja laisk, alandlik ja alp, vooruslik ja paheline, jumalakartlik ja jumalavallatu, frigiidne ja kiimaline ja veel ja veel ja veel… Aga inimesed need oleme Meie.
„Vanahunt” on katse tungida vanameistri peas pesitsevasse mikrokosmosesse, et see kõigile nähtavaks ja elavaks manada.
Proovidega tehti algust juuni keskel Viljandi Kultuuriakadeemia koduste seinte vahel. Juba juulis kolib terve trupp etenduspaika setomaale ja proovid mööda Piusa liivanõlvu võivad alata!
MTÜ Taarka Pärimusteater toob augustis Piusa liivaluidetele seto pärimustekstidel mängiva suvelavastuse “Inemise igä”. Lavastus on inspireeritud seto legendilauludest, regilaulu müütilisest maailmast, mil Jeesus ja Maarja toimetasid maa peal. Loo keskmes on külakogukond, kuhu ilmub tundmatu, kes oleks justkui hull, aga samas ilmutab ta igavest tarkust. “Inemise igä” on suvelavastus, mis pakub sissevaate ühe kummalise rahvakillu ellu Eestimaa ühes kõige looduskaunimas kohas.Lavastuse dramaturg on Kristiina Jalasto, lavastaja Helena Kesonen, muusikaline kujundaja Kristjan Priks ja lavastuskunstnik Mailiis Laur. Lavastuse muudab veelgi ehedamaks see, et lavalaudadel, õigemini küll liivaluidetel, astuvad üheskoos üles nii Taarka Pärimusteatri näitlejad kui ka eesti teatri tulevik ehk Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti 11. lennu näitlejatudengid.Pärimusteatri viimased kolm lavastust „Kuidas müüa setot?” (2012), „Leelo otsib setot” (2013) ja „non-stop SETO” (2015) tegelesid setoks olemise ja iseenda defineerimisega seto kogukonnas. „Inemise Igä” on püüd siseneda regilaulumaailma, hoides siiski sõrme aja pulsil ning uurida traditsioonide ja kultuuri kui pidevalt areneva nähtuse vahekorda.
Etendused toimuvad 6., 11.,12.,18., 19. augustil kell 19.00, 13. augustil kell 13.00 ja 20. augustil kell 13.00 ja 19.00 Piusa liivakarjääris. 13.00 algusega etendustele on võimalik etendusele mugavalt edasi-tagasi rongiga tulla. Rong peatub täpselt etenduspaiga juures.
Piletid hinnaga 8 ja 11 eurot on müügil Piletilevis http://www.piletilevi.ee/est/piletid/teater/suvelavastus/suvelavastus-inemise-iga-43447/ ja tund enne algust kohapeal.
Etenduse toimumist toetavad Eesti Kultuurkapital ja Rahvakultuuri Keskus.
MÄNGIVAD: Taarka Pärimusteatri ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 11. ja 12. l
ennu näitlejad
MTÜ Taarka Pärimusteater toob augustis Piusa liivaluidetele seto pärimustekstidel mängiva suvelavastuse “Inemise igä”. Lavastus on inspireeritud seto legendilauludest, regilaulu müütilisest maailmast, mil Jeesus maa peal toimetas. Loo keskmes on külakogukond, kuhu ilmub tundmatu, kes oleks justkui hull, aga samas ilmutab ta igavest tarkust. Tihtipeale ei tunne kaasaegsed nende keskel liikuvat geeniust või pühameest ära ning kätel kandmise asemel tallavad ta hoopis jalge alla. “Inemise igä” on suvelavastus, mis pakub sissevaate mütoloogilisse olevikku ja ühe kummalise rahvakillu ellu Eestimaa ühes kõige looduskaunimas kohas.
Lavastuse dramaturg on Kristiina Jalasto, lavastaja Helena Kesonen, muusikaline kujundaja Kristjan Priks ja lavastuskunstnik Mailiis Laur. Lavastuse muudab veelgi ehedamaks see, et lavalaudadel, õigemini küll liivaluidetel, astuvad üheskoos üles nii Taarka Pärimusteatri näitlejad kui ka Eesti teatri tulevik ehk Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti 11. lennu näitlejatudengid.
Pärimusteatri viimased kolm lavastust „Kuidas müüa setot?” (2012), „Leelo otsib setot” (2013) ja „non-stop SETO” (2015) tegelesid setoks olemise ja iseenda defineerimisega seto kogukonnas. „Inemise Igä” on püüd siseneda regilaulumaailma, hoides siiski sõrme aja pulsil ning püüd uurida traditsioonide ja kultuuri kui pidevalt areneva nähtuse vahekorda.
ESIETENDUS
6. augustil kell 19.00 Piusa Karjääris (algus Piusa külastuskeskuse eest)
ETENDUSED
11. 08 kell 19.00
12.08 kell 19.00
13.08 kell 13.00
18.08 kell 19.00
19.08 kell 19.00
20.08 kell 13.00
20.08 kell 19.00
Kõik etendused toimuvad Piusa karjääris, kuid palume kõigil külalistel tulla esmalt Piusa külastuskeskusesse, kus jagame edasised juhtnöörid.
KESTVUS: 1h vaheajata
PILETID 8EUR (õpilane, tudeng, pensionär) / 11EUR
Gruppidele alates 5inimest kehtib grupisoodustus 7EUR (õpilane, tundeg, pensionär) / 9EUR
Piletid müügil Piletilevis ja tund enne etenduse algust sularahas kohapeal.
Taarka Pärimusteatri uus lavastus „non-stop SETO“ uurib setondust nii kohaliku elaniku kui ka kõrvaltvaataja pilgu läbi, püüdes ka kõige pühalikuimaid ja tõsisemaid teemasid käsitleda läbi setoliku huumoriprisma.
Setodel (ja setoks olla tahtjatel) on kiire aeg – küll on vaja välja selgitada, kes neist on kõige autentsem; küll on vaja lõpetada tähtajaks järjekordne projektitaotlus; küll mõtestada oma setoks olemist ka pärast kirmaski lõppu ja rahvariiete seljast võtmist.
Kuidas säilitada põliskultuuri tänapäeva multikultuurses maailmas? Kas on elu pärast projektimajandust? Mis aastal algas I Seto Käsitöösõda ja kuidas näeb välja traditsiooniline seto kargus androidide esituses? Nendele ja paljudele muudele küsimustele otsib vastust „non-stop SETO“.
Dramaturg: Kristiina Jalasto
Lavastaja: Helena Kesonen (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti 11.lend)
Liikumisjuht: Indrek Hirsnik (TLÜ koreograafia osakond)
Kujundus: Mailiis Laur, Ida Lepparu (TÜ VKA teatrikunsti visuaaltehnoloogia)
Valgus ja heli: Karolin Tamm, Kristo Kuusik (TÜ VKA teatrikunsti visuaaltehnoloogia)
Video: Meeli Tuoppi (TÜ VKA teatrikunsti visuaaltehnoloogia), Taavi Toom
Visuaalmaterjalid: Evelin Urm
Laval: Artur Linnus, Riin Tammiste, Marija Jurtin, Kärt Kooser
Järgmised etendused:
25.09 kell 19.00 Tartu Uues Teatris. Piletid
2.10 kell 19.00 Võru Kandle blackboxis
11.12 kell 19.30 Tallinnas Kanuti Gildi SAALis
12.12 kell 19.30 Tallinnas Kanuti Gildi SAALis
Piletid müügil Piletilevis
Tartu ja Võru etendus 8/10€
Tallinna etendused eelmüügist 7/10€, kohapeal 10/12€
Täname Kultuurkapitali, EAS Setomaa Arenguprogrammi ja Baltic Agro
Põgusalt kahest ägedast projektist, millest te pole tõenäoliselt midagi kuulnud
Taarka Pärimusteatri noortestuudio ammu juba „suurte“ noorte soovist anda edasi oma teatrialased oskused ja teadmised sündis 2013. aastal kaks projekti. Soovist oma kogemust maailmaga jagada sündis käesolev kirjatükk.
Noortealgatusprokjekt „Et uus saaks alguse Setomaal“
Tõelisi lahendusi otsides
Kes on näinud Taarka Pärimusteatri noortestuudio tunamullust lavastust „Kuidas müüa setot“ (2012), teab, et pole kerge olla seto noor. Lavastuses vastavad noored seto naised küsimusele: mis mulle Setomaa puhul haiget teeb.
Haiget teevad vanema generatsiooni kõrgendatud ootused pärimuskultuuri (õige) säilitamise osas ja noorema põlvkonna suutmatus nendele ootustele vastata, autentsuse jaht, sotsiaalne kontroll, kultuuri kaubastamine, keele unustamine, maaelust võõrandumine, usu võõrastamine, külakoolide tühjenemine, joodikud poe ees, perifeersus, perspektiivitus. Sellega nimekiri veel ei lõpe.
Laval läbi mängitud probleemid ja olukorrad leidsid absurdseid ja pseudolahendusi; loomulikult ei arva keegi meist, et seto säilimiseks tuleks teda kloonida või et seto kultuuri ekspluateerimisele teeks lõpu „kambakas“ kellelegi reklaamihaile. Tõeliste lahenduste otsimine alles käib.
Kohaliku noortealgatuse läbi proovisime kõneleda seto noortega otse ja esitada sama küsimus uuesti.
Mis on kohalik noortealgatus?
Kohalik noortealgatus on Euroopa Noorte alaprogramm, mis võimaldab 15-30. aastastel noortel kohalikul tasandil midagi olulist korda saata ja oma koduküla, -valla, -linna, -maakonna või laiemalt Eesti (noorte) elu mõjutada ja uuendada.
Meie kohalik noortealgatus oli suunatud kitsalt Setomaa noortele, taotles seto noorte aktiviseerimise, inspireerimise ja motiveerimise eesmärki ning kandis eurolaulu järgi nime „Et uus saaks alguse Setomaal“.
Et uus saaks alguse Setomaal!
„Et uus saaks alguse Setomaal“ oli Taarka Pärimusteatri noortestuudiolaste algatatud ja Euroopa Noorte Eesti Büroo toetatud kohalik noortealgatusprojekt 7-26 aastastele Setomaa noortele.
Projekti eesmärk oli tuua kokku kõikide Setomaa valdade noored, pakkuda neile võimalust mõtte- ja ideevahetuseks vabas keskkonnas ning liita ja lõimida neid läbi loova ühistegevuse. Kahel järjestikkusel nädalavahetusel (7.-9. juunil Obinitsas ja 14.-16. juunil Värskas) said 20 Setomaa noort võimaluse osaleda kunsti- ja teatriõpitubades professionaalide ja Taarka Pärimusteatri näitlejate juhendamisel ning saadud oskusi kohe ka rakendada: nädalavahetuste tulemusena valmisid Setomaa-teemalised installatsioonid ja minilavastused.
Meie projektist ei puudunud ka maailmaparanduslik-kodanikualgatuslik mõõde : projekti käigus lammutasime ära Obinitsa küla lagunenud ja ohtliku välilava, mis oli märguandeks Meremäe vallale, et noored hoolivad ja soovivad uut ning esinemiskõlbulikku, kus saaks vabaõhuüritusi korraldada.
Kunsti- ja teatrinädalavahetuste tegevused pidid aitama noortel mõista, et igaüks meist saab panustada paremasse ühiskonda ning seeläbi maailma paremaks kohaks muuta. Projekti laiem eesmärk oli arendada seto noorte ettevõtlikkust, et noored näeksid Setomaas potentsiaali ega lahkuks piirkonnast jäädavalt.
Kunsti- ja teatrinädalavahetused
Esimene kunsti-ja teatrinädalavahetus toimus Obinitsas. Lammutasime maha Obinitsa vana ja ohtliku lava, vald saatis meile ka abiväge traktori ja vabatahtlike meeste näol. Lapsed-noored olid väga tublid ning meie ettevõtmine õnnestus. Loodetavasti ehitab vald peagi selle asemele uue lava, kus saab vabaõhtuüritusi läbi viia. Kunstnik Mari Jõgiste eestvedamisel toimusid erinevad õpitoad: valmistasime kipsmaske ning saime teada, mis on installatsioonid ning kuidas neid ise luua. Viimase päeva lõpuks tegid osalejad ka oma installatsioonid- looduslikest vahenditest ning lavastasid installatsiooni sees mininäidendi, milles nad said kasutada õpitoas valmistatud kipsmaski. Kuna meie projekti eesmärk oli ka suurendada noorte teadlikkust oma kodukoha kultuurist ning sidusust kodupaigaga siis pöörasime tähelepanu ka seto kultuurile. Autoriteetne seto kultuuri asjatundja ning hinnatud seto leelotaja Õie Sarv käis noortele kõnelemas seto lauluemadest. Hiljem käisime ka mõnede lauluemade sünnikodusid vaatamas ning arutlesime teemadel, kuidas erineb meie elu ja aeg lauluemade eludest ja nende ajast..
Värska nädalavahetuse (14.-16. juuni) keskmeks oli Kaja Kannu lavalise liikumise õpituba. Etenduskunstnik, koreograaf, näitleja ja tänaseks ka kirjanik Kaja tuli Setomaale, kaasas kotitäis tsirkusevahendeid: pallid, kurikad, diabolod, rõngad ja hiiglapikk hüppenöör.
Esimene tund oligi žongleerimine: noortele tehti ülesandeks proovida eranditult kõiki tsirkusekanne ning seejärel pühenduda ühe enam meeldinud tsirkusevahendi tundma õppimisse. Järgnesid akrobaatika, lavavõitlus ja klounaad. Tegemist oli ehk esimesegi tsirkuseõpitoaga Setomaal. Noored töötasid suure hasardiga: ees ootas ju avalik etteaste Värska rahva, ning mis peamine – pere ja sõprade ees.
Teatrinädalavahetuse nn. kõrvalprogrammi kuulus Taarka Pärimusteatri noortestuudio õpituba „Teatrikunsti ABC“. Taarka teatriõpitoa sisuks olid loovust, keskendumisvõimet, enese- ja grupitunnetust arendavad harjutused, kujutlusülesanded ja rühmaetüüdid.
Kuid mis saab ikkagi Setomaast? Palusime noortel oma mõtteid Setomaa ja setoks olemise teemadel vormida minilavastusteks. Tulemus: üks minilavastus, mis kujutas Seto Kuningriigi päeva noorte silmade läbi (paralleel – lapsed Elmo Nüganeni lavastatud Eesti Vabariigi 95. aastapäeva galakontserdil?), üks lustakas noorteversioon „Peko“ eepose teemal ja üks eriti mõtlemapanev lavastus „Peko Karu“, mis puudutas väikeste kogukondade (nagu seda on seto kogukond) võõraviha probleemi.
Seto koolinoorte teatrilaagrid 2014
2014. aastat alustas Taarka Pärimusteater teatri-ja pärimuskultuuri laagrite sarjaga, mis on suunatud Setomaa koolinoortele, mujal Eestis elavatele seto noortele ning seto sõpradele. Kokku toimub 3 laagrit koolivaheaegadel erinevates Setomaa paikades. Laagrite sisuks on õpitoad ja loovad tegevused, mida viivad läbi nii Taarka Pärimusteatri noored kui ka professionaalsed teatriinimesed. Laagrite eesmärk on avardada noorte arusaama teatrikunstist ning arendada loovust läbi mängu, samuti tutvustada kohalikku pärimuskultuuri. Laagrites osalemine annab võimaluse eri nurkade Setomaa noortel omavahel tutvuda ning kontakte luua.
Esimene laager toimus Misso vallas Pööni külalistemajas. Valmistasime pabermassist karaktermaske ning Taarka Pärimusteatri noored viisid läbi teatrikunsti õpitubasid. Kolme päeva tööna valmisid minulavastused setu muinasjuttude teemadel, mida viimasel päeval ka vanematele etendasime. Ansambel Kiiora tutvustas laagrilistele pärimusmuusikat ning nende lugude saatel õppisime seto seltskonnatantse. Teine laager Meremäe koolimajas ning laagri teemaks on improvisatsiooniline teater – impro töötube tuleb läbi viima Improkraatia Tartust.
Töö laste ja noortega on tohutult innustav ning positiivseid elamusi pakkuv. Meie oleme saanud omal ajal koolitust ja juhendamist ning nüüd on aeg meil oma teadmisi ja oskusi edasi anda.Tahame näidata, et ka maapiirkonnas elamine ei pea tähendama kehvemaid võimalusi laste huvitegevuseks. Laagrid ja noorsootöö on hetkel meie viis panustada Setomaa tulevikku. Loodame, et nendest lastest ja noortest, kes laagritest läbi käivad ning meie tegevustes kaasa löövad, sirgub ühel päeval järelkasvu Taarka Pärimusteatrile. Loodame neid noori nakatada teatripisikuga ning õpetada neid väärtustama oma keelt, kultuuri ja kodukohta.
Märkused:
EUROOPA NOORED (ingl. k. Youth in action) oli EL-i noorte kodanikuharidusprogramm (2007-2013).
EUROOPA NOORED EESTI BÜROO (ENEB) on sihtasutuse Archimedes struktuuriüksus, mis koordineerib Euroopa Liidu haridus-, noorte- ja spordiprogramme. ENEB-i missioon on noorte arenguvõimaluste toetamine läbi mitteformaalse õppimise. ENEB-i visoon on tegusad rahulolevad noored hoolivas kodanikuühiskonnas.
2014. aastat alustas Taarka Pärimusteater teatri-ja pärimuskultuuri laagrite sarjaga, mis on suunatud Setomaa koolinoortele, mujal Eestis elavatele seto noortele ning seto sõpradele. Kokku toimub 3 laagrit koolivaheaegadel erinevates Setomaa paikades. Laagrite sisuks on õpitoad ja loovad tegevused, mida viivad läbi nii Taarka Pärimusteatri noored kui ka professionaalsed teatriinimesed. Laagrite eesmärk on avardada noorte arusaama teatrikunstist ning arendada loovust läbi mängu, samuti tutvustada kohalikku pärimuskultuuri. Laagrites osalemine annab võimaluse eri nurkade Setomaa noortel omavahel tutvuda ning kontakte luua.
Teine laager toimub 21.-23. märtsil Meremäe koolis. Laagri teemaks on sel korral improvisatsiooniline teater – külla tuleb Improkraatia Tartust, kes viib läbi improteatri õpitubasid!
Mis on improteater?
Erinevalt klassikalisest teatrist on iga improetendus uus ja unikaalne. Humoorikad lood valmivad otse publiku silme ees, nende endi poolt pakutud sõnade abil, mis annavad näitlejatele tegutsemiseks inspiratsiooni. Sõnu pähe ei õpita ja tegevusliine ette kokku ei lepita. Kõik sünnib kohapeal.
Osalustasu: 10€ (üks laager)
Vajalik eelregistreerimine, kohtade arv piiratud! Lisainfo ja registreerimine: Riin Tammiste riin.tammiste@gmail.com
56961878
Teatrilaagrite toimumist toetab Maaelu Arengu Euroopa Liidu Põllumajandusfond Leader-meetme raames ning Meremäe Vald.
Leelo otsib setot. Helevalus jaht südametele ja häältele.
Lavastaja: Anne Türnpu
Mängivad: Kärt Blum, Eve Ellermäe, Krista Keedus, Marija Jurtin, Helena Kesonen ja Riin Tammiste
Pärimusteatri lavastus vaatleb paralleelselt 1920. aastate suurte seto lauluemade igapäevaelu ja staatust seto meestekeskses ühiskonnas ning tänapäeva noori seto naisi, kes hoolimata uuest ajast ja keskkonnast on suutnud säilitada oma kultuuritunnetuse.
Kui 1920. aastate lauluemad pidid rääkima isiklikust läbi traditsiooniliste värsside, siis 2013. aasta noored naised peavad enda kuuldavaks tegemiseks kasutama häälekamaid meetodeid ja kohanema linnakeskkonnas, sest side juurtega ja võimalus kodupaika tagasi tulla jääb järjest nõrgemaks.
Samas on palju ühist – naiseksolemise ilu ja valu on muutumatu hoolimata neid eraldavast sajandist.
Juhendaja Anne Türnpu, tekstidega toeks Marion Jõepera. Osades: Kärt Blum, Eve Ellermäe, Marija Jurtin, Krista Keedus, Helena Kesonen, Riin Tammiste.
Taarka Pärimusteatri noortestuudio näitab rahvakildu, kes oskab ja suudab maha müüa kogu Setomaa ja teha samal ajal täiega kunsti. Ilma etno ja e-etnota!
“Visati meid ütte viirde,
tõistõ viirde tougati
sääl meid surbi Säksa rüütli
Vinne vürsti vindsodi”
(Seto Kuningriigi hümn, II salm)
Jaan Räppo sõnadele loodud seto hümni teine salm kõneleb sellest, kuidas kahe suurrahva vahele jäänud setod oma kombed, keele ja hea südame on siiski osanud alles hoida. Kuigi saksa rüütlid siin enam ringi ei surgi ja vene vürstid kohalikke vintsutamas ei käi, illustreerivad Jaan Räppo sõnad suurepäraselt ka tänapäeva Setomaad. Ühise eesmärgi poole püüdlemise asemel on rahvas killustunud:
ühelt poolt peetakse julma jahti autentsusele ja teisalt on jälje üles võtnud turundajad, mõistnuna, et ei ole asja, mida setoga müüa ei saaks. Omavahelises kisklusmöllus on aga unustusse vajumas Setomaa tulevik – noored. Noored, kes hoiavad oma suu järjest kindlamalt kinni, teades, et igast nende sammust jääb maha vaid kriitika jalajälg.
Noortestuudio lavastus on sündinud selgest murest. Ja puhtast hoolest.
Esietendus 4.07.2012 Obinitsa Seto Seltsimajas
Anne Türnpu nomimeeriti lavastajatöödega “Metsik urisev õnn” ning “Kuidas müüa setot?” 2013 aastal Eesti Teatriliidu Salme Reegi nimelisele teatriauhinnale.
Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse Hea Teatri Auhinna 2012. aasta laureaadiks sai Anne Türnpu lavastuste “Sugrierror.com” (2011) ning “Kuidas müüa setot?” (2012) eest.
2011. ja 2012. aasta lavastused “Sugrierror.com” ja “Kuidas müüa setot?” tõusevad esile selge sõnumi ning soomeugri rahvaste ja Eesti etniliste gruppide valupunktidele osutamisega, “Metsik urisev õnn” on sisult ja vormilt mänguline improvisatsioonilavastus noortele. Loe edasi siit: http://www.lavakas.ee/index.x?sisu=0&mida=327