AH TSUSKU KÜLH!

Näidendi autor: Kauksi Ülle
Lavastaja: Kalev Kudu
Osades: Kalla Urmas, Ruitlasõ Olavi, Kudu Kalev, Ilvese Aapo, Riitsaarõ Evar, Lillmaa Terje, Järve Väino, Tammiste Riin, Hõrna Maarja, Kahuski Päivi, Kesoneni Helena, Pisukova Ainiki, Kahuski Niilo, Blumi Kärt, Hõrna Semmo ja Lillmaa Keidy.

Võromaa elavad klassikud ja seto pärimusteatri noortestuudio noored astuvad augusti keskel Obinitsas ühiselt üles Kauksi Ülle kokku kirjutatud ja Kudu Kalevi lavastatud näidendis „Ah tsusku külh…“. 2000. aastal Peipsi ääres Mehikoormas esimest ja ainukest kord mängitud tükist sündis toona jõuline võro meestekultuur ja Lõkõriq ansambli idee, tükist on joba jõudnud pilte, ideid ja tsitaate viimase aja teatrilavastuste sisse. (Kauksi Ülle „Taarka“, Ilvese Aapo „Võhandu ööbik“, Urmas Vadi „Georg“ jne.) Hea vein ja hea lavastus saab aastatega väge ja nii seegi etendus kerkib lavale 8 aastat hiljem vana ja vastsena, seto ja võro pärimuste kandjana.

Võromaa juurtega lavastaja Kudu Kalev astub üle mitmete aastate ka ise näitlejana üles – tehes Vares-Barbaruse käreda rolli. (Kes mäletavad veel tema mängitud Siuru poeeti Henrik Visnapuud!)

Kuhu kõik need mehed jäid: Lõunaeesti kirjakeele kaitsja Schwarts (vana Varts), esimene etnofuturist, seto meeskoori looja Hermann Julius Schmalz, Esimene eesti kubist Jaan Vahtra, võromaa klassik Juhan Jaik, futuristlik luuletaja Johannes Vares Barbarus – kalamehed, kirjamehed, vanavaravedajad, koolimehed, muusikamehed, peremehed, riigimehed, külamehed, naistemehed…

Viikene, järvekene, sino pervil om miiq pesäq – veekogude ääres on ikka meie hõimude külad kerkinud, vee peal kulgesid teed, vees kalad, vee all omaette vee-ilm. Vii-esä ja vii-imä, tuulehaugid ja kalaisad… Kalailm ja kalasõnad. Paat. Loodsik. Vene.

Esietendus 15.08.2008 Obinitsa välilaval.

KUL’LO

Näidendi autor:Merca
Lavastajad: Tanel Jonas ja Merle Jääger

Peaosas Riin Tammiste, teistes osades Maarja Hõrn, Artur Linnus, Enna Juhkam, Kerli Sisas, Ainiki Pisukova, Helena Kesonen, Mari Metsma, Päivi Kahusk, Indrek Noorsalu, Niilo Kahusk. Helisid tekitavad ja kirmaskit peavad veel Sigrid Sibul, Erich Noorem, Egert Karu ja Annika Tihamets.

Näidend jutustab Kull`o nimelisest neiust ja tema kurvast suhtest lapsepõlvesõbra ja kylla sattunud rändursõduriga. Kuna tegemist on õnnetu armastusega, ei saa mööda karvakakust ja muust pärimuslikust nõidusest. Oma osa on sündmustel ka lähedalasuvas soos elutseval vilbusel

Lavastajad “Kull’o” kohta:
On üks arvatavasti ukraina päritoluga lugulaul, mis räägib Galja nimelisest tütarlapsest, kes sõdurite poolt kaasa meelitati, lubades paremat elu kui on tema oma ema juures. Hiljem seoti ta paksus metsas patsipidi pedaja külge ja pandi põlema. Laul kirjeldab õnnetu neiu kaebeid, mida tuulises metsas keegi ei kuule.

Vastutustundetu tegu. Ilmselt poles selle tagajärjel maha kogu mets. Milleks taoline laul? Hoiatuseks noortele tüdrukutele? Samas võib tõmmata paralleele nõidade põletamisega. Ehk oli tegu omalaadse ohverdusrituaaliga. Kes teab.

Emajõe suursoo ühes nukas elavat mudase neiu moodi soovaim, kes öö peale jäänud mehi jahtivat. Samas võib ilusa lauluga tema meelt pehmendada.

Esietendus 23.03.2008 Obinitsa galeriis Hal’as Kunn.