Kuidas müüa setot?

kuidas müüa setotKuidas müüa setot?”

Juhendaja Anne Türnpu, tekstidega toeks Marion Jõepera. Osades: Kärt Blum, Eve Ellermäe, Marija Jurtin, Krista Keedus, Helena Kesonen, Riin Tammiste.

Taarka Pärimusteatri noortestuudio näitab rahvakildu, kes oskab ja suudab maha müüa kogu Setomaa ja teha samal ajal täiega kunsti. Ilma etno ja e-etnota!

Visati meid ütte viirde,
tõistõ viirde tougati
sääl meid surbi Säksa rüütli
Vinne vürsti vindsodi”
(Seto Kuningriigi hümn, II salm)

Jaan Räppo sõnadele loodud seto hümni teine salm kõneleb sellest, kuidas kahe suurrahva vahele jäänud setod oma kombed, keele ja hea südame on siiski osanud alles hoida. Kuigi saksa rüütlid siin enam ringi ei surgi ja vene vürstid kohalikke vintsutamas ei käi, illustreerivad Jaan Räppo sõnad suurepäraselt ka tänapäeva Setomaad. Ühise eesmärgi poole püüdlemise asemel on rahvas killustunud:
ühelt poolt peetakse julma jahti autentsusele ja teisalt on jälje üles võtnud turundajad, mõistnuna, et ei ole asja, mida setoga müüa ei saaks. Omavahelises kisklusmöllus on aga unustusse vajumas Setomaa tulevik – noored. Noored, kes hoiavad oma suu järjest kindlamalt kinni, teades, et igast nende sammust jääb maha vaid kriitika jalajälg.

Noortestuudio lavastus on sündinud selgest murest. Ja puhtast hoolest. 

Esietendus 4.07.2012 Obinitsa Seto Seltsimajas

 

Anne Türnpu nomimeeriti lavastajatöödega “Metsik urisev õnn” ning “Kuidas müüa setot?” 2013 aastal Eesti Teatriliidu Salme Reegi nimelisele teatriauhinnale.

Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse Hea Teatri Auhinna 2012. aasta laureaadiks sai Anne Türnpu lavastuste “Sugrierror.com” (2011) ning “Kuidas müüa setot?” (2012) eest.
2011. ja 2012. aasta lavastused “Sugrierror.com” ja “Kuidas müüa setot?” tõusevad esile selge sõnumi ning soomeugri rahvaste ja Eesti etniliste gruppide valupunktidele osutamisega, “Metsik urisev õnn” on sisult ja vormilt mänguline improvisatsioonilavastus noortele. Loe edasi siit: 
http://www.lavakas.ee/index.x?sisu=0&mida=327

Esietendus 04.07.2012 Obinitsa Seto Seltsimajas.

 

Mar’atsauk

Näidendi autor Kauksi Ülle, lavastaja Merca, lavastaja assistent Tanel Jonas, kunstnik Epp Margna. Osades: Marje Metsur, Riho Kütsar, Markus Luik, Merle Jääger, Tanel Jonas, Evar Riitsaar, Aare Hõrn, Maarja Hõrn, Riin Tammiste, Kärt Blum, Päivi Kahusk, Reno Laanelind, Imre Toomeoks, Rein Tarros, Airi Pindis, Liana Kirspuu, Viivika Kooser, Aave Kampe, Pille Malkov, Keiri Ruusand, Eliise Glaser,Marvin Muusikus, Merlin Muusikus, Triinu-Liis Tarros ja loomad.

Tegemist on kolmel karmil seto muinasjutul (Maratsäuk, Hussi naane/Hainaalõnõ ning Kats pähkmit kappi) põhineva näitemänguga, millest kahel on teisendeid Lätis-Leedus ja Venemaalgi. Näitemängu peategevus käsitleb jõuka Kaomäe pere saatust – kuna kommetest ja uskumustest täpselt kinni ei peeta, hakkab kolme õe ja kolme vennaga juhtuma imelikke asju. Ettevaatamatult pillatud sõnadest hakkab hargnema Kaomäe pere lugu, kus igapäevane külaelu põimub imetabasega ning kujutlusest võib kergesti saada päriselu. Tekib maagiline maailm, kus kõik on võimalik.

Esietendus: 05.08.2011 Navikõ külas Setomaal.

2010 Minilavastused

Kui jõgi muudab sängi”, näidendi autor Erki Jürise, lavastaja Päivi Kahusk

 

Kaks”, näidendi autor Jim Cartwright, lavastaja Helena Kesonen

 

Susi ja kidokõsõ”, seto muinasjutu ainetel, lavastaja Eve Ellermäe

 

Osades: Eliise Glaser, Kärt Blum, Ants Sarv, Keiri Ruusand, Helena Kesonen, Kristiine Liin, Maarja Hõrn, Eve Ellermäe, Päivi Kahusk, Niilo Kahusk, Marija Jurtin

Hamlet

Shakespeare´i adaptatsioon.
Lavastajad: Tanel Jonas ja Merle Jääger, seto keelde tõlkinud Õie Sarv, osades: Taarka Pärimusteatri noortestuudio.

Esietendus 31.05.2009

hamlet 2 hamlet 3 hamlet 4 hamlet 5 hamlet 6 hamlet

Lavastusest “Leelo otsib setot” 17.01 Sirbis

Eva-Liisa Linder kirjutab Taarka Pärimusteatri lavastuses “Leelo otsib setot”  artiklis “Shrekist setodeni”: pistelisi pilke eesti laste-ja noorteteatrile aastal 2013

“Haruldane on uurimuslik lähenemine, ent just sellega üllatavad noored seto tüdrukud Taarka stuudiost, mille hiljutises lavastuses „Leelo otsib setot” (lavastaja Anne Türnpu) küsivad nad ausalt: kas ja milline seos on meil sajanditaguste lauluemadega? Teemavalikus on tunda tungi leida vastus valusatele isiklikele, rahvuslikele ja ühiskondlikele küsimustele. Proovide käigus on stuudios sündinud otsinguline ja värske teater, väärt jätk eelmise aasta ühiskonnakriitilisele lavastusele „Kuidas müüa setot?”.”

Loe täismahus artiklit siit

 

 

AH TSUSKU KÜLH!

Näidendi autor: Kauksi Ülle
Lavastaja: Kalev Kudu
Osades: Kalla Urmas, Ruitlasõ Olavi, Kudu Kalev, Ilvese Aapo, Riitsaarõ Evar, Lillmaa Terje, Järve Väino, Tammiste Riin, Hõrna Maarja, Kahuski Päivi, Kesoneni Helena, Pisukova Ainiki, Kahuski Niilo, Blumi Kärt, Hõrna Semmo ja Lillmaa Keidy.

Võromaa elavad klassikud ja seto pärimusteatri noortestuudio noored astuvad augusti keskel Obinitsas ühiselt üles Kauksi Ülle kokku kirjutatud ja Kudu Kalevi lavastatud näidendis „Ah tsusku külh…“. 2000. aastal Peipsi ääres Mehikoormas esimest ja ainukest kord mängitud tükist sündis toona jõuline võro meestekultuur ja Lõkõriq ansambli idee, tükist on joba jõudnud pilte, ideid ja tsitaate viimase aja teatrilavastuste sisse. (Kauksi Ülle „Taarka“, Ilvese Aapo „Võhandu ööbik“, Urmas Vadi „Georg“ jne.) Hea vein ja hea lavastus saab aastatega väge ja nii seegi etendus kerkib lavale 8 aastat hiljem vana ja vastsena, seto ja võro pärimuste kandjana.

Võromaa juurtega lavastaja Kudu Kalev astub üle mitmete aastate ka ise näitlejana üles – tehes Vares-Barbaruse käreda rolli. (Kes mäletavad veel tema mängitud Siuru poeeti Henrik Visnapuud!)

Kuhu kõik need mehed jäid: Lõunaeesti kirjakeele kaitsja Schwarts (vana Varts), esimene etnofuturist, seto meeskoori looja Hermann Julius Schmalz, Esimene eesti kubist Jaan Vahtra, võromaa klassik Juhan Jaik, futuristlik luuletaja Johannes Vares Barbarus – kalamehed, kirjamehed, vanavaravedajad, koolimehed, muusikamehed, peremehed, riigimehed, külamehed, naistemehed…

Viikene, järvekene, sino pervil om miiq pesäq – veekogude ääres on ikka meie hõimude külad kerkinud, vee peal kulgesid teed, vees kalad, vee all omaette vee-ilm. Vii-esä ja vii-imä, tuulehaugid ja kalaisad… Kalailm ja kalasõnad. Paat. Loodsik. Vene.

Esietendus 15.08.2008 Obinitsa välilaval.

KUL’LO

Näidendi autor:Merca
Lavastajad: Tanel Jonas ja Merle Jääger

Peaosas Riin Tammiste, teistes osades Maarja Hõrn, Artur Linnus, Enna Juhkam, Kerli Sisas, Ainiki Pisukova, Helena Kesonen, Mari Metsma, Päivi Kahusk, Indrek Noorsalu, Niilo Kahusk. Helisid tekitavad ja kirmaskit peavad veel Sigrid Sibul, Erich Noorem, Egert Karu ja Annika Tihamets.

Näidend jutustab Kull`o nimelisest neiust ja tema kurvast suhtest lapsepõlvesõbra ja kylla sattunud rändursõduriga. Kuna tegemist on õnnetu armastusega, ei saa mööda karvakakust ja muust pärimuslikust nõidusest. Oma osa on sündmustel ka lähedalasuvas soos elutseval vilbusel

Lavastajad “Kull’o” kohta:
On üks arvatavasti ukraina päritoluga lugulaul, mis räägib Galja nimelisest tütarlapsest, kes sõdurite poolt kaasa meelitati, lubades paremat elu kui on tema oma ema juures. Hiljem seoti ta paksus metsas patsipidi pedaja külge ja pandi põlema. Laul kirjeldab õnnetu neiu kaebeid, mida tuulises metsas keegi ei kuule.

Vastutustundetu tegu. Ilmselt poles selle tagajärjel maha kogu mets. Milleks taoline laul? Hoiatuseks noortele tüdrukutele? Samas võib tõmmata paralleele nõidade põletamisega. Ehk oli tegu omalaadse ohverdusrituaaliga. Kes teab.

Emajõe suursoo ühes nukas elavat mudase neiu moodi soovaim, kes öö peale jäänud mehi jahtivat. Samas võib ilusa lauluga tema meelt pehmendada.

Esietendus 23.03.2008 Obinitsa galeriis Hal’as Kunn.