Kuhu lähed, Setomaa noorteteater?

Põgusalt kahest ägedast projektist, millest te pole tõenäoliselt midagi kuulnud

 Taarka Pärimusteatri noortestuudio ammu juba „suurte“ noorte soovist anda edasi oma teatrialased oskused ja teadmised sündis 2013. aastal kaks projekti. Soovist oma kogemust maailmaga jagada sündis käesolev kirjatükk.

Noortealgatusprokjekt „Et uus saaks alguse Setomaal“

 Tõelisi lahendusi otsides

 Kes on näinud Taarka Pärimusteatri noortestuudio tunamullust lavastust „Kuidas müüa setot“ (2012), teab, et pole kerge olla seto noor. Lavastuses vastavad noored seto naised küsimusele: mis mulle Setomaa puhul haiget teeb.

Haiget teevad vanema generatsiooni kõrgendatud ootused pärimuskultuuri (õige) säilitamise osas ja noorema põlvkonna suutmatus nendele ootustele vastata, autentsuse jaht, sotsiaalne kontroll, kultuuri kaubastamine, keele unustamine, maaelust võõrandumine, usu võõrastamine, külakoolide tühjenemine, joodikud poe ees, perifeersus, perspektiivitus. Sellega nimekiri veel ei lõpe.

Laval läbi mängitud probleemid ja olukorrad leidsid absurdseid ja pseudolahendusi; loomulikult ei arva keegi meist, et seto säilimiseks tuleks teda kloonida või et seto kultuuri ekspluateerimisele teeks lõpu „kambakas“ kellelegi reklaamihaile. Tõeliste lahenduste otsimine alles käib.

Kohaliku noortealgatuse läbi proovisime kõneleda seto noortega otse  ja esitada sama küsimus uuesti.

Mis on kohalik noortealgatus?

Kohalik noortealgatus on Euroopa Noorte alaprogramm, mis võimaldab 15-30. aastastel noortel kohalikul tasandil midagi olulist korda saata ja oma koduküla, -valla, -linna, -maakonna või laiemalt Eesti (noorte) elu mõjutada ja uuendada.

Meie kohalik noortealgatus oli suunatud kitsalt Setomaa noortele, taotles seto noorte aktiviseerimise, inspireerimise ja motiveerimise eesmärki ning kandis eurolaulu järgi nime „Et uus saaks alguse Setomaal“.

Et uus saaks alguse Setomaal!

 „Et uus saaks alguse Setomaal“ oli Taarka Pärimusteatri noortestuudiolaste algatatud ja Euroopa Noorte Eesti Büroo toetatud kohalik noortealgatusprojekt 7-26 aastastele Setomaa noortele.

Projekti eesmärk oli tuua kokku kõikide Setomaa valdade noored, pakkuda neile võimalust mõtte- ja ideevahetuseks vabas keskkonnas ning liita ja lõimida neid läbi loova ühistegevuse. Kahel järjestikkusel nädalavahetusel (7.-9. juunil Obinitsas ja 14.-16. juunil Värskas) said 20 Setomaa noort võimaluse osaleda kunsti- ja teatriõpitubades professionaalide ja Taarka Pärimusteatri näitlejate juhendamisel ning saadud oskusi kohe ka rakendada: nädalavahetuste tulemusena valmisid Setomaa-teemalised installatsioonid ja minilavastused.

Meie projektist ei puudunud ka maailmaparanduslik-kodanikualgatuslik mõõde : projekti käigus lammutasime ära Obinitsa küla lagunenud ja ohtliku välilava,  mis oli märguandeks Meremäe vallale, et noored hoolivad ja soovivad uut ning esinemiskõlbulikku, kus saaks vabaõhuüritusi korraldada.

Kunsti- ja teatrinädalavahetuste tegevused pidid aitama noortel mõista, et igaüks meist saab panustada paremasse ühiskonda ning seeläbi maailma paremaks kohaks muuta. Projekti laiem eesmärk oli arendada seto noorte ettevõtlikkust, et noored näeksid Setomaas potentsiaali ega lahkuks piirkonnast jäädavalt.

 Kunsti- ja teatrinädalavahetused

Esimene kunsti-ja teatrinädalavahetus toimus Obinitsas. Lammutasime maha Obinitsa vana ja ohtliku lava, vald saatis meile ka abiväge traktori ja vabatahtlike meeste näol. Lapsed-noored olid väga tublid ning meie ettevõtmine õnnestus. Loodetavasti ehitab vald peagi selle asemele uue lava, kus saab vabaõhtuüritusi läbi viia. Kunstnik Mari Jõgiste eestvedamisel toimusid erinevad õpitoad: valmistasime kipsmaske ning saime teada, mis on installatsioonid ning kuidas neid ise luua. Viimase päeva lõpuks tegid osalejad ka oma installatsioonid- looduslikest vahenditest ning lavastasid installatsiooni sees mininäidendi, milles nad said kasutada õpitoas valmistatud kipsmaski. Kuna meie projekti eesmärk oli ka suurendada noorte teadlikkust oma kodukoha kultuurist ning sidusust kodupaigaga siis pöörasime tähelepanu ka seto kultuurile. Autoriteetne seto kultuuri asjatundja ning hinnatud seto leelotaja Õie Sarv käis noortele kõnelemas seto lauluemadest. Hiljem käisime ka mõnede lauluemade sünnikodusid vaatamas ning arutlesime teemadel, kuidas erineb meie elu ja aeg lauluemade eludest ja nende ajast..

Värska nädalavahetuse (14.-16. juuni) keskmeks oli Kaja Kannu lavalise liikumise õpituba. Etenduskunstnik, koreograaf, näitleja ja tänaseks ka kirjanik Kaja tuli Setomaale, kaasas kotitäis tsirkusevahendeid: pallid, kurikad, diabolod, rõngad ja hiiglapikk hüppenöör.

Esimene tund oligi žongleerimine: noortele tehti ülesandeks proovida eranditult kõiki tsirkusekanne ning seejärel pühenduda ühe enam meeldinud tsirkusevahendi tundma õppimisse. Järgnesid akrobaatika, lavavõitlus ja klounaad. Tegemist oli ehk esimesegi tsirkuseõpitoaga Setomaal. Noored töötasid suure hasardiga: ees ootas ju avalik etteaste Värska rahva, ning mis peamine – pere ja sõprade ees.

Teatrinädalavahetuse nn. kõrvalprogrammi kuulus Taarka Pärimusteatri noortestuudio õpituba „Teatrikunsti ABC“. Taarka teatriõpitoa sisuks olid loovust, keskendumisvõimet, enese- ja grupitunnetust arendavad harjutused, kujutlusülesanded ja rühmaetüüdid.

Kuid mis saab ikkagi Setomaast? Palusime noortel oma mõtteid Setomaa ja setoks olemise teemadel vormida minilavastusteks. Tulemus: üks minilavastus, mis kujutas Seto Kuningriigi päeva noorte silmade läbi (paralleel – lapsed Elmo Nüganeni lavastatud Eesti Vabariigi 95. aastapäeva galakontserdil?), üks lustakas noorteversioon „Peko“ eepose teemal ja üks eriti mõtlemapanev lavastus „Peko Karu“, mis puudutas väikeste kogukondade (nagu seda on seto kogukond) võõraviha probleemi.

 Seto koolinoorte teatrilaagrid 2014

2014. aastat alustas Taarka Pärimusteater teatri-ja pärimuskultuuri laagrite sarjaga, mis on suunatud Setomaa koolinoortele, mujal Eestis elavatele seto noortele ning seto sõpradele.  Kokku toimub 3 laagrit koolivaheaegadel erinevates Setomaa paikades.  Laagrite sisuks on õpitoad ja loovad tegevused, mida viivad läbi nii Taarka Pärimusteatri  noored kui ka professionaalsed teatriinimesed. Laagrite eesmärk on avardada noorte arusaama teatrikunstist ning arendada loovust läbi mängu,   samuti tutvustada kohalikku pärimuskultuuri.  Laagrites osalemine annab  võimaluse eri nurkade Setomaa noortel omavahel tutvuda ning kontakte luua.

Esimene laager toimus Misso vallas Pööni külalistemajas. Valmistasime pabermassist karaktermaske ning Taarka Pärimusteatri noored viisid läbi teatrikunsti õpitubasid. Kolme päeva tööna valmisid minulavastused setu muinasjuttude teemadel, mida viimasel päeval ka vanematele etendasime. Ansambel Kiiora tutvustas laagrilistele pärimusmuusikat ning nende lugude saatel õppisime seto seltskonnatantse. Teine laager Meremäe koolimajas ning laagri teemaks on improvisatsiooniline teater – impro töötube tuleb läbi viima Improkraatia Tartust.

Töö laste ja noortega on tohutult innustav ning positiivseid elamusi pakkuv. Meie oleme saanud omal ajal koolitust ja juhendamist ning nüüd on aeg meil oma teadmisi ja oskusi edasi anda.Tahame näidata, et ka maapiirkonnas elamine ei pea tähendama kehvemaid võimalusi laste huvitegevuseks.  Laagrid ja noorsootöö on hetkel meie viis panustada Setomaa tulevikku. Loodame, et nendest lastest ja noortest, kes laagritest läbi käivad ning meie tegevustes kaasa löövad, sirgub ühel päeval järelkasvu Taarka Pärimusteatrile. Loodame neid noori nakatada teatripisikuga ning õpetada neid väärtustama oma keelt, kultuuri ja kodukohta.

Märkused:

 

 EUROOPA NOORED (ingl. k. Youth in action) oli EL-i noorte kodanikuharidusprogramm (2007-2013).

EUROOPA NOORED EESTI BÜROO (ENEB) on sihtasutuse Archimedes struktuuriüksus, mis koordineerib Euroopa Liidu haridus-, noorte- ja spordiprogramme. ENEB-i missioon on noorte arenguvõimaluste toetamine läbi mitteformaalse õppimise. ENEB-i visoon on tegusad rahulolevad noored hoolivas kodanikuühiskonnas.

Allikas: http://euroopa.noored.ee

KAJA KANN on eesti kaasaegse tantsu koreograaf ja tantsija, ZUGA ühendatud tantsijate ning OMAtsirkuse üks asutajatest.

MARI JÕGISTE on TÜ maalieriala lõpetanud kunstnik, kunstigiid ja -pedagoog.

Fotor01008234717

 

1013076_630373836986914_825531493_n

1011085_286369921507166_1434227645_n993514_630380076986290_1002041466_n

 

IMG_5834

Fotor01008235310Fotor01008235944

Taarka Pärimusteater kutsub koolivaheajal laagrisse!

2014. aastat alustas Taarka Pärimusteater teatri-ja pärimuskultuuri laagrite sarjaga, mis on suunatud Setomaa koolinoortele, mujal Eestis elavatele seto noortele ning seto sõpradele.  Kokku toimub 3 laagrit koolivaheaegadel erinevates Setomaa paikades.  Laagrite sisuks on õpitoad ja loovad tegevused, mida viivad läbi nii Taarka Pärimusteatri  noored kui ka professionaalsed teatriinimesed. Laagrite eesmärk on avardada noorte arusaama teatrikunstist ning arendada loovust läbi mängu,   samuti tutvustada kohalikku pärimuskultuuri.  Laagrites osalemine annab  võimaluse eri nurkade Setomaa noortel omavahel tutvuda ning kontakte luua.

Teine laager toimub  21.-23. märtsil Meremäe koolis. Laagri teemaks on sel korral improvisatsiooniline teater – külla tuleb Improkraatia Tartust, kes viib läbi improteatri õpitubasid!

Mis on improteater?

Erinevalt klassikalisest teatrist on iga improetendus uus ja unikaalne. Humoorikad lood valmivad otse publiku silme ees, nende endi poolt pakutud sõnade abil, mis annavad näitlejatele tegutsemiseks inspiratsiooni. Sõnu pähe ei õpita ja tegevusliine ette kokku ei lepita. Kõik sünnib kohapeal.

 

Osalustasu: 10€ (üks laager)

Vajalik eelregistreerimine, kohtade arv piiratud!
Lisainfo ja registreerimine:
Riin Tammiste
riin.tammiste@gmail.com
56961878

Teatrilaagrite toimumist toetab Maaelu Arengu Euroopa Liidu Põllumajandusfond Leader-meetme raames ning Meremäe Vald.

A4

LEELO OTSIB SETOT

Leelo otsib setot. Helevalus jaht südametele ja häältele.

Lavastaja: Anne Türnpu
Mängivad: Kärt Blum, Eve Ellermäe, Krista Keedus, Marija Jurtin, Helena Kesonen ja Riin Tammiste

Pärimusteatri lavastus vaatleb paralleelselt 1920. aastate suurte seto lauluemade igapäevaelu ja staatust seto meestekeskses ühiskonnas ning tänapäeva noori seto naisi, kes hoolimata uuest ajast ja keskkonnast on suutnud säilitada oma kultuuritunnetuse.

Kui 1920. aastate lauluemad pidid rääkima isiklikust läbi traditsiooniliste värsside, siis 2013. aasta noored naised peavad enda kuuldavaks tegemiseks kasutama häälekamaid meetodeid ja kohanema linnakeskkonnas, sest side juurtega ja võimalus kodupaika tagasi tulla jääb järjest nõrgemaks.

Samas on palju ühist – naiseksolemise ilu ja valu on muutumatu hoolimata neid eraldavast sajandist.

Esietendus 06.07.2013 Obinitsa vanas koolkirikus.

 

Kuidas müüa setot?

kuidas müüa setotKuidas müüa setot?”

Juhendaja Anne Türnpu, tekstidega toeks Marion Jõepera. Osades: Kärt Blum, Eve Ellermäe, Marija Jurtin, Krista Keedus, Helena Kesonen, Riin Tammiste.

Taarka Pärimusteatri noortestuudio näitab rahvakildu, kes oskab ja suudab maha müüa kogu Setomaa ja teha samal ajal täiega kunsti. Ilma etno ja e-etnota!

Visati meid ütte viirde,
tõistõ viirde tougati
sääl meid surbi Säksa rüütli
Vinne vürsti vindsodi”
(Seto Kuningriigi hümn, II salm)

Jaan Räppo sõnadele loodud seto hümni teine salm kõneleb sellest, kuidas kahe suurrahva vahele jäänud setod oma kombed, keele ja hea südame on siiski osanud alles hoida. Kuigi saksa rüütlid siin enam ringi ei surgi ja vene vürstid kohalikke vintsutamas ei käi, illustreerivad Jaan Räppo sõnad suurepäraselt ka tänapäeva Setomaad. Ühise eesmärgi poole püüdlemise asemel on rahvas killustunud:
ühelt poolt peetakse julma jahti autentsusele ja teisalt on jälje üles võtnud turundajad, mõistnuna, et ei ole asja, mida setoga müüa ei saaks. Omavahelises kisklusmöllus on aga unustusse vajumas Setomaa tulevik – noored. Noored, kes hoiavad oma suu järjest kindlamalt kinni, teades, et igast nende sammust jääb maha vaid kriitika jalajälg.

Noortestuudio lavastus on sündinud selgest murest. Ja puhtast hoolest. 

Esietendus 4.07.2012 Obinitsa Seto Seltsimajas

 

Anne Türnpu nomimeeriti lavastajatöödega “Metsik urisev õnn” ning “Kuidas müüa setot?” 2013 aastal Eesti Teatriliidu Salme Reegi nimelisele teatriauhinnale.

Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse Hea Teatri Auhinna 2012. aasta laureaadiks sai Anne Türnpu lavastuste “Sugrierror.com” (2011) ning “Kuidas müüa setot?” (2012) eest.
2011. ja 2012. aasta lavastused “Sugrierror.com” ja “Kuidas müüa setot?” tõusevad esile selge sõnumi ning soomeugri rahvaste ja Eesti etniliste gruppide valupunktidele osutamisega, “Metsik urisev õnn” on sisult ja vormilt mänguline improvisatsioonilavastus noortele. Loe edasi siit: 
http://www.lavakas.ee/index.x?sisu=0&mida=327

Esietendus 04.07.2012 Obinitsa Seto Seltsimajas.

 

Mar’atsauk

Näidendi autor Kauksi Ülle, lavastaja Merca, lavastaja assistent Tanel Jonas, kunstnik Epp Margna. Osades: Marje Metsur, Riho Kütsar, Markus Luik, Merle Jääger, Tanel Jonas, Evar Riitsaar, Aare Hõrn, Maarja Hõrn, Riin Tammiste, Kärt Blum, Päivi Kahusk, Reno Laanelind, Imre Toomeoks, Rein Tarros, Airi Pindis, Liana Kirspuu, Viivika Kooser, Aave Kampe, Pille Malkov, Keiri Ruusand, Eliise Glaser,Marvin Muusikus, Merlin Muusikus, Triinu-Liis Tarros ja loomad.

Tegemist on kolmel karmil seto muinasjutul (Maratsäuk, Hussi naane/Hainaalõnõ ning Kats pähkmit kappi) põhineva näitemänguga, millest kahel on teisendeid Lätis-Leedus ja Venemaalgi. Näitemängu peategevus käsitleb jõuka Kaomäe pere saatust – kuna kommetest ja uskumustest täpselt kinni ei peeta, hakkab kolme õe ja kolme vennaga juhtuma imelikke asju. Ettevaatamatult pillatud sõnadest hakkab hargnema Kaomäe pere lugu, kus igapäevane külaelu põimub imetabasega ning kujutlusest võib kergesti saada päriselu. Tekib maagiline maailm, kus kõik on võimalik.

Esietendus: 05.08.2011 Navikõ külas Setomaal.

2010 Minilavastused

Kui jõgi muudab sängi”, näidendi autor Erki Jürise, lavastaja Päivi Kahusk

 

Kaks”, näidendi autor Jim Cartwright, lavastaja Helena Kesonen

 

Susi ja kidokõsõ”, seto muinasjutu ainetel, lavastaja Eve Ellermäe

 

Osades: Eliise Glaser, Kärt Blum, Ants Sarv, Keiri Ruusand, Helena Kesonen, Kristiine Liin, Maarja Hõrn, Eve Ellermäe, Päivi Kahusk, Niilo Kahusk, Marija Jurtin

Hamlet

Shakespeare´i adaptatsioon.
Lavastajad: Tanel Jonas ja Merle Jääger, seto keelde tõlkinud Õie Sarv, osades: Taarka Pärimusteatri noortestuudio.

Esietendus 31.05.2009

hamlet 2 hamlet 3 hamlet 4 hamlet 5 hamlet 6 hamlet

Lavastusest “Leelo otsib setot” 17.01 Sirbis

Eva-Liisa Linder kirjutab Taarka Pärimusteatri lavastuses “Leelo otsib setot”  artiklis “Shrekist setodeni”: pistelisi pilke eesti laste-ja noorteteatrile aastal 2013

“Haruldane on uurimuslik lähenemine, ent just sellega üllatavad noored seto tüdrukud Taarka stuudiost, mille hiljutises lavastuses „Leelo otsib setot” (lavastaja Anne Türnpu) küsivad nad ausalt: kas ja milline seos on meil sajanditaguste lauluemadega? Teemavalikus on tunda tungi leida vastus valusatele isiklikele, rahvuslikele ja ühiskondlikele küsimustele. Proovide käigus on stuudios sündinud otsinguline ja värske teater, väärt jätk eelmise aasta ühiskonnakriitilisele lavastusele „Kuidas müüa setot?”.”

Loe täismahus artiklit siit

 

 

AH TSUSKU KÜLH!

Näidendi autor: Kauksi Ülle
Lavastaja: Kalev Kudu
Osades: Kalla Urmas, Ruitlasõ Olavi, Kudu Kalev, Ilvese Aapo, Riitsaarõ Evar, Lillmaa Terje, Järve Väino, Tammiste Riin, Hõrna Maarja, Kahuski Päivi, Kesoneni Helena, Pisukova Ainiki, Kahuski Niilo, Blumi Kärt, Hõrna Semmo ja Lillmaa Keidy.

Võromaa elavad klassikud ja seto pärimusteatri noortestuudio noored astuvad augusti keskel Obinitsas ühiselt üles Kauksi Ülle kokku kirjutatud ja Kudu Kalevi lavastatud näidendis „Ah tsusku külh…“. 2000. aastal Peipsi ääres Mehikoormas esimest ja ainukest kord mängitud tükist sündis toona jõuline võro meestekultuur ja Lõkõriq ansambli idee, tükist on joba jõudnud pilte, ideid ja tsitaate viimase aja teatrilavastuste sisse. (Kauksi Ülle „Taarka“, Ilvese Aapo „Võhandu ööbik“, Urmas Vadi „Georg“ jne.) Hea vein ja hea lavastus saab aastatega väge ja nii seegi etendus kerkib lavale 8 aastat hiljem vana ja vastsena, seto ja võro pärimuste kandjana.

Võromaa juurtega lavastaja Kudu Kalev astub üle mitmete aastate ka ise näitlejana üles – tehes Vares-Barbaruse käreda rolli. (Kes mäletavad veel tema mängitud Siuru poeeti Henrik Visnapuud!)

Kuhu kõik need mehed jäid: Lõunaeesti kirjakeele kaitsja Schwarts (vana Varts), esimene etnofuturist, seto meeskoori looja Hermann Julius Schmalz, Esimene eesti kubist Jaan Vahtra, võromaa klassik Juhan Jaik, futuristlik luuletaja Johannes Vares Barbarus – kalamehed, kirjamehed, vanavaravedajad, koolimehed, muusikamehed, peremehed, riigimehed, külamehed, naistemehed…

Viikene, järvekene, sino pervil om miiq pesäq – veekogude ääres on ikka meie hõimude külad kerkinud, vee peal kulgesid teed, vees kalad, vee all omaette vee-ilm. Vii-esä ja vii-imä, tuulehaugid ja kalaisad… Kalailm ja kalasõnad. Paat. Loodsik. Vene.

Esietendus 15.08.2008 Obinitsa välilaval.

KUL’LO

Näidendi autor:Merca
Lavastajad: Tanel Jonas ja Merle Jääger

Peaosas Riin Tammiste, teistes osades Maarja Hõrn, Artur Linnus, Enna Juhkam, Kerli Sisas, Ainiki Pisukova, Helena Kesonen, Mari Metsma, Päivi Kahusk, Indrek Noorsalu, Niilo Kahusk. Helisid tekitavad ja kirmaskit peavad veel Sigrid Sibul, Erich Noorem, Egert Karu ja Annika Tihamets.

Näidend jutustab Kull`o nimelisest neiust ja tema kurvast suhtest lapsepõlvesõbra ja kylla sattunud rändursõduriga. Kuna tegemist on õnnetu armastusega, ei saa mööda karvakakust ja muust pärimuslikust nõidusest. Oma osa on sündmustel ka lähedalasuvas soos elutseval vilbusel

Lavastajad “Kull’o” kohta:
On üks arvatavasti ukraina päritoluga lugulaul, mis räägib Galja nimelisest tütarlapsest, kes sõdurite poolt kaasa meelitati, lubades paremat elu kui on tema oma ema juures. Hiljem seoti ta paksus metsas patsipidi pedaja külge ja pandi põlema. Laul kirjeldab õnnetu neiu kaebeid, mida tuulises metsas keegi ei kuule.

Vastutustundetu tegu. Ilmselt poles selle tagajärjel maha kogu mets. Milleks taoline laul? Hoiatuseks noortele tüdrukutele? Samas võib tõmmata paralleele nõidade põletamisega. Ehk oli tegu omalaadse ohverdusrituaaliga. Kes teab.

Emajõe suursoo ühes nukas elavat mudase neiu moodi soovaim, kes öö peale jäänud mehi jahtivat. Samas võib ilusa lauluga tema meelt pehmendada.

Esietendus 23.03.2008 Obinitsa galeriis Hal’as Kunn.