Menuka “Vanahundi” lavastaja Helena Kesonen toob suvises Säpina külas lavale uue setokeelse lavatüki

“Petserimaa igatsus” põhineb Petserimaa kirjaniku ja pikaaegse ajakirjaniku Ilmar Vananurme samanimelisel näidendil, mille on kohandanud Urmas Lennuk (Rakvere Teater). Vananurme tõsielulise näidendi peateema on piirideülene armastus, mille kohta võib öelda ka kontrolljooneülene armastus.

Loos kohtume Pauliga, noore ja lootustandva ajakirjanikuga, kes armub Petseri neiu Vallisse. Noored pole seaduse silmis vabad ja vallalised, kuid seadusest rängemalt lahutab neid kontrolljoon, mis kerkib nende vahele kui sein. Kontrolljoon lahutab vanemad lastest, rebib armastajad teineteise embusest ning jätab inimesed ilma oma kodudest. Paralleelselt Pauli ja Valli looga jookseb Setomaa poolitamise lugu.

31. juulil esietenduv igatsusdraama tuuakse lavale Petserist kõigest 8 kilomeetri kaugusele jäävas Säpina külas asuvas Heina küünis. Küüni asukoht ja iseloom toetab loodavat 90. aastate olustikku ja lavastuse temaatikat. 

Lavastaja Helena Kesonen: “Säpinas asuvas Heina küünis elustuvad nii Ilmar Vananurme kui ka Urmas Lennuki mälestused lapsepõlve suvedest Petserimaal ja aimdub suurt armastust selle maa ja inimeste vastu.”

Näitlejatena astuvad üles Siim Angerpikk, Jekaterina Moskalenko, Lauli Otsar, Agur Seim

Lava ja kostüümid on kujundanud Triinu Pungits ning valguskunstnik on Enor Niinemägi. Lavastuse atmosfääri muudab veelgi ehedamaks  2020 aasta muusiku tiitli Pälvinud Mari Kalkuni autorilooming. 

Etendused 5., 6., 7., 12., 13., 14., 19., 20., 21. augustil

Piletid Fientast ja kohapealt. Setomaalased saavad pileteid osta ka Setomaa muuseumitest ja Setomaa turismiinfost.

Vaata asukohta siit!

2021. aasta suvel esietendub “Petserimaa igatsus”

2021. aasta suvel etendub Helena Kesoneni lavastus “Petserimaa igatsus”, mis põhineb Setomaa kirjaniku ja pikaaegse ajakirjaniku Ilmar Vananurme samanimelisel näidendil, mille on kohandanud Urmas Lennuk (Rakvere Teater). Vananurme autobiograafilise näidendi peateema on piirideülene armastus või peaks seda sõnastama kui kontrolljooneülest armastust.

Loo keskmes on noor ja õhetav armastus, Pauli ja Valli lugu. Paul on noor ja lootustandev ajakirjanik, kes armub Petseri neiu Vallisse. See on mitmekordselt keelatud armastus, noored pole seaduse silmis vabad ja vallalised, kuid seadusest rängemalt lahutab neid kontrolljoon, mis kerkib nedne vahele kui sein. Kontrolljoon lahutab vanemad lastest, rebib armastajad teineteise embusest ning jätab inimesed ilma oma kodudest. Paralleelselt Pauli ja Valli looga jookseb Setomaa poolitamise lugu. Lavastus etendub erilise ajaloolise taustaga maalilises Setomaa külas Saatses. 

Osades: Siim Angerpikk, Jekaterina Moskalenko, Lauli Otsar, Agur Seim

Kunstnik: Triinu Pungits

Muusikaline kujundus: Mari Kalkun

Valguskunstnik: Enor Niinemägi

Etendused: 31. juuli,
5., 6., 7., 12., 13., 14., 19., 20., 21. august

Piletid peatselt müügil!

Vanahunt tuleb ka 2019 suvel!

Dekameronlik lavastus seto jutuvestja Feodor Vanahundi kirevast maailmast, kus vaataja ette toodavad teemad varieeruvad maailma loomisest kuni lähiminevikuni.

Jutuvestja Vanahund folkloorsetel lugudel põhinev lõbus lavastus käsitleb inimest kui äärmuseni vastuolulist isendit. Kaasahaaravates lugudes kohtab nii pühamehi, kui ka Jumalat ennast, juute, pappe, trikstereid ning salakavalaid naisi, kelle elutee neile kord naeratab, kord aga vimkasid viskab.

Inimene nähtuna läbi Vanahundi juttude on armastav ja vihkav, töökas ja laisk, alandlik ja alp, vooruslik ja paheline, jumalakartlik ja jumalavallatu, frigiidne ja kiimaline ja veel ja veel ja veel…

Aga inimesed, need oleme Meie.

‘’Vanahunt’’ on katse tungida vanameistri peas pesitsevasse mikrokosmosesse, et see kõigile nähtavaks ja elavaks manada.

Lavastaja: Helena Kesonen
Kunstnik: Mailiis Laur
Dramaturg: Ott Kilusk
Valgustehnik: Chris Kirsimäe
Helilooja: Liisa Koemets
Osades: Artur Linnus, Eduard Tee, Jekaterina Moskalenko, Agur Seim, Kristian Põldma, Martin Tikk, Claus Mootse, Siim Angerpikk ja Joonas Vatter.

Etendus on kahes vaatuses ning kestab kokku 2 tundi ja 15 minutit.

*Alla 12-aastastele lastele mittesoovitatav! Etenduses kasutatakse ebatsensuurseid väljendeid ja käsitletakse teemasid, mis ei pruugi lastele sobida.

Etendused toimuvad 1., 3., 4., 8., 9., 13., 14., 15, 30. ja 31. augustill kell 19.00 Setomaal, Treski Küünis.

 

Piletid Ticketerist

Uus algupärand avab seto jutuvestja riukaliku ja kireva maailma

3. augustil esietendub Setomaal Treski Küünis uus seto algupärand „Vanahunt“, mis põhineb jutuvestja Feodor Vanahundi folkloorsetel musta huumoriga vürtsitatud lugudel.

Taarka Pärimusteater toob Helena Kesoneni lavastuses „Vanahunt“ vaatajate ette seto pärimuslikud naljalood maailma loomisest lähiminevikuni. Suvelavastuses põimuvad õigeusu dogmad tugevalt paganlike uskumustega ning pilatakse kõiki ja kõike – talupoja aplust, taevaisa hoolimatust, kirikupapi rumalust.

Helena Kesonen rääkis, et „Vanahunt“ ülistab sakraalse ja profaanse ühendust seto kultuuris: „Piilume seto rahvapärimuse dekameronlikku maailma, mis toimib isemoodi, regilaululike reeglite järgi,“ selgitas lavastaja. „Seal toimetavad Jumal ja pühakud nii taevas kui ka maa peal ning selle keskel elab inimene oma pisikeste kirgede ja pisikeste pattudega,“ lisas Kesonen.

Lavastaja Helena Kesonen.

Seto jutuvestja pärimuse kirjutas näidendiks Ott Kilusk, kes pälvis 2017. aastal Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistluse peapreemia setokeelse näidendiga „Kirvetüü“.

Feodor Vanahunt (1890–1965) ehk setopäraselt Vanahundi Höödor oli Petserimaal Vilo vallas Lõtina külas hinnatud jutuvestja ja ilma näinud mees. Ta rändas Esimese maailmasõja ajal sõdurina ja pärast sõda põgenikuna mitmel pool Venemaal, Lääne-Euroopas ja Türgis ning saabus lõpuks 1921. aastal tagasi kodumaale —rännak oli laiendanud tema silmaringi ja rikastanud tõenäoliselt ka jutupagasit. Kodukülast võttis ta naise, lõi koos temaga pere ning hakkas talu pidama. Vanahunt ei olnud mitte ainult kohalike seas kuulus jutuvestja, vaid ka pillimees, kes mõistis osavalt kannelt mängida.

1945. aastal, kui Petserimaa likvideeriti ja Setomaa Eesti NSV ja Vene NFSV vahel kaheks jaotati, jäi Lõtina küla Venemaa poolele. Paljud setod hakkasid parema elu lootuses Eesti poolele ümber kolima. Ka Vanahunt kolis koos naisega viis aastat enne oma elu lõppu Eestisse ja jõudis elada Vastse-Kuustes ja Ahjal ning sinna kalmistule on Vanahunt ka maetud.

Vanahunt ühtegi teksti ise paberile ei pannud, tema lood kirjutasid üles rahvaluulekogujad 1930. aastatel. Suurem valimik Vanahundi jutte avaldati esimest korda alles 2015. aastal, kui folklorist Andreas Kalkun toimetas tekstid kogumikuks „Ilosa’ ja pogana’ jutu’”, mis ilmus Seto Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi ühisväljaandena „Seto kirävara“ sarjas.

„Vanahundi jutupärand on rikkalik, meisterlikult jutustatud ning tänapäevalgi intrigeerivaid teemasid käsitlev,“ ütles Andreas Kalkun. „Eesti Rahvaluule Arhiivis on üle 220 Höödori juttu, lisaks veel muid rahvaluule žanre,“ kirjeldas rahvapärimuse uurija.
Erakordse asjaoluna tõi Kalkun välja selle, et Vanahundi käest on üles kirjutatud märkimisväärne kogus roppe jutte, millest on näha, et jutustaja on nautinud eriliselt seksuaalhuumorit. „Rahvapärimuse kogujad on eelarvamuste tõttu sellise osa pärimusest tavaliselt kogumata jätnud, kuid õnneks oli üks julge neiu, kes need lood üles kirjutas,“ rääkis Kalkun.

Taarka Pärimusteatri lavastust „Vanahunt“ mängitakse ainult kümme korda. Etendused toimuvad Treski Küünis 3., 4., 9. ja 10. augustil (kl 19.00), 11. augustil (kl 17.00), 12. augustil (kl 13.00 ja kl 19.00) ja 14., 30., 31. augustil (kl 19.00).
Lavastaja Helena Kesonen, kunstnik Mailiis Laur, dramaturg Ott Kilusk. Valgustab Elerin Tammel, heli loob Liisa Koemets.

Mängivad: Artur Linnus, Agur Seim, Eduard Tee (Vene Teater), Jekaterina Burdjugova, Kristian Põldma, Martin Tikk, Siim Angerpikk, Claus Mootse, Vootele Ruusmaa.
Helena Kesonen lõpetas 2017. aastal TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 11. lennu harrastusteatri juhi ja lavastaja eriala.

„Vanahundi“ lavale toomist toetavad EAS Setomaa Arenguprogramm, Setomaa Kultuuriprogramm, Setomaa vald ja Eesti Kultuurkapital.

Piletid saadaval eelmüügist aadressil https://www.ticketer.ee/taarka/

Jälgi jooksvat infot „Vanahundi“ Facebooki lehel SIIT.

Suvelavastus “Vanahunt” esietendub 3.augustil

Augustis on ainult kümnel korral võimalus avastada seto jutuvestja Feodor Vanahundi kirevat maailma.
Etendused 3., 4., 9. ja 10. augustil (kell 19), 11. augustil (kell 17), 12. augustil ( kl 13 ja kl 19) ja 14., 30., 31.augustil (kell 19) Treski küünis Setomaal.
Lavastaja Helena Kesonen, kunstnik Mailiis Laur, dramaturg Ott Kilusk. Valgustab Elerin Tammel, heli loob Liisa Koemets.
Mängivad: Artur Linnus, Eduard Tee, Jekaterina Burdjugova, Agur Seim, Kristian Põldma, Martin Tikk, Claus Mootse, Vootele Ruusmaa jt.
Lavastust turundab ja kommunikeerib Eve Tisler, projekti juhib Riin Tammiste.

Plakati linoollõike autor Toomas Kuusing, graafilise disaini tegi Hurmart.

Lavastus “Vanahunt” põhineb jutuvestja folkloorsetel lugudel, mille teemad varieeruvad maailmaloomisest lähiminevikuni, kujutavad inimest, kui äärmuseni vastuolulist isendit. Neis juttudes võib kohata pühamehi ja lausa Jumalat ennast, samuti juute, pappe, trikstereid ning salakavalaid naisi, kellel kõigil on oma eesmärgid ja unistused, mille püüdmine, nagu elus ikka, kord õnnestub ja siis jälle luhtub.
Inimene nähtuna läbi Vanahundi juttude on armastav ja vihkav, töökas ja laisk, alandlik ja alp, vooruslik ja paheline, jumalakartlik ja jumalavallatu, frigiidne ja kiimaline ja veel ja veel ja veel… Aga inimesed need oleme Meie.
„Vanahunt” on katse tungida vanameistri peas pesitsevasse mikrokosmosesse, et see kõigile nähtavaks ja elavaks manada.

Inemise igä proovid on täies hoos

Proovidega tehti algust juuni keskel Viljandi Kultuuriakadeemia koduste seinte vahel. Juba juulis kolib terve trupp etenduspaika setomaale ja proovid mööda Piusa liivanõlvu võivad alata!

Fotod: Mailiis Laur

Inemise Igä 01

Vasakult: Elar Vahter, Jekaterina Burdjugova, Karl Robert Saaremäe, Martin Tikk

02

Jekaterina Burdjugova

Inemise Igä 03

Elar Vahter, Eduard Tee

Inemise igä 04

Lavastaja Helena Kesonen

Inemise igä 05

Getter Meresmaa, Eduard Tee

Inemise Igä 06

Getter Meresmaa

Inemise Igä 09

Jekaterina Burdjugova

Inemise Igä 099

Elar Vahter, Eduard Tee