Vanahunt tuleb ka 2019 suvel!

Dekameronlik lavastus seto jutuvestja Feodor Vanahundi kirevast maailmast, kus vaataja ette toodavad teemad varieeruvad maailma loomisest kuni lähiminevikuni.

Jutuvestja Vanahund folkloorsetel lugudel põhinev lõbus lavastus käsitleb inimest kui äärmuseni vastuolulist isendit. Kaasahaaravates lugudes kohtab nii pühamehi, kui ka Jumalat ennast, juute, pappe, trikstereid ning salakavalaid naisi, kelle elutee neile kord naeratab, kord aga vimkasid viskab.

Inimene nähtuna läbi Vanahundi juttude on armastav ja vihkav, töökas ja laisk, alandlik ja alp, vooruslik ja paheline, jumalakartlik ja jumalavallatu, frigiidne ja kiimaline ja veel ja veel ja veel…

Aga inimesed, need oleme Meie.

‘’Vanahunt’’ on katse tungida vanameistri peas pesitsevasse mikrokosmosesse, et see kõigile nähtavaks ja elavaks manada.

Lavastaja: Helena Kesonen
Kunstnik: Mailiis Laur
Dramaturg: Ott Kilusk
Valgustehnik: Chris Kirsimäe
Helilooja: Liisa Koemets
Osades: Artur Linnus, Eduard Tee, Jekaterina Moskalenko, Agur Seim, Kristian Põldma, Martin Tikk, Claus Mootse, Siim Angerpikk ja Joonas Vatter.

Etendus on kahes vaatuses ning kestab kokku 2 tundi ja 15 minutit.

*Alla 12-aastastele lastele mittesoovitatav! Etenduses kasutatakse ebatsensuurseid väljendeid ja käsitletakse teemasid, mis ei pruugi lastele sobida.

Etendused toimuvad 1., 3., 4., 8., 9., 13., 14., 15, 30. ja 31. augustill kell 19.00 Setomaal, Treski Küünis.

 

Piletid Ticketerist

Uus algupärand avab seto jutuvestja riukaliku ja kireva maailma

3. augustil esietendub Setomaal Treski Küünis uus seto algupärand „Vanahunt“, mis põhineb jutuvestja Feodor Vanahundi folkloorsetel musta huumoriga vürtsitatud lugudel.

Taarka Pärimusteater toob Helena Kesoneni lavastuses „Vanahunt“ vaatajate ette seto pärimuslikud naljalood maailma loomisest lähiminevikuni. Suvelavastuses põimuvad õigeusu dogmad tugevalt paganlike uskumustega ning pilatakse kõiki ja kõike – talupoja aplust, taevaisa hoolimatust, kirikupapi rumalust.

Helena Kesonen rääkis, et „Vanahunt“ ülistab sakraalse ja profaanse ühendust seto kultuuris: „Piilume seto rahvapärimuse dekameronlikku maailma, mis toimib isemoodi, regilaululike reeglite järgi,“ selgitas lavastaja. „Seal toimetavad Jumal ja pühakud nii taevas kui ka maa peal ning selle keskel elab inimene oma pisikeste kirgede ja pisikeste pattudega,“ lisas Kesonen.

Lavastaja Helena Kesonen.

Seto jutuvestja pärimuse kirjutas näidendiks Ott Kilusk, kes pälvis 2017. aastal Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistluse peapreemia setokeelse näidendiga „Kirvetüü“.

Feodor Vanahunt (1890–1965) ehk setopäraselt Vanahundi Höödor oli Petserimaal Vilo vallas Lõtina külas hinnatud jutuvestja ja ilma näinud mees. Ta rändas Esimese maailmasõja ajal sõdurina ja pärast sõda põgenikuna mitmel pool Venemaal, Lääne-Euroopas ja Türgis ning saabus lõpuks 1921. aastal tagasi kodumaale —rännak oli laiendanud tema silmaringi ja rikastanud tõenäoliselt ka jutupagasit. Kodukülast võttis ta naise, lõi koos temaga pere ning hakkas talu pidama. Vanahunt ei olnud mitte ainult kohalike seas kuulus jutuvestja, vaid ka pillimees, kes mõistis osavalt kannelt mängida.

1945. aastal, kui Petserimaa likvideeriti ja Setomaa Eesti NSV ja Vene NFSV vahel kaheks jaotati, jäi Lõtina küla Venemaa poolele. Paljud setod hakkasid parema elu lootuses Eesti poolele ümber kolima. Ka Vanahunt kolis koos naisega viis aastat enne oma elu lõppu Eestisse ja jõudis elada Vastse-Kuustes ja Ahjal ning sinna kalmistule on Vanahunt ka maetud.

Vanahunt ühtegi teksti ise paberile ei pannud, tema lood kirjutasid üles rahvaluulekogujad 1930. aastatel. Suurem valimik Vanahundi jutte avaldati esimest korda alles 2015. aastal, kui folklorist Andreas Kalkun toimetas tekstid kogumikuks „Ilosa’ ja pogana’ jutu’”, mis ilmus Seto Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi ühisväljaandena „Seto kirävara“ sarjas.

„Vanahundi jutupärand on rikkalik, meisterlikult jutustatud ning tänapäevalgi intrigeerivaid teemasid käsitlev,“ ütles Andreas Kalkun. „Eesti Rahvaluule Arhiivis on üle 220 Höödori juttu, lisaks veel muid rahvaluule žanre,“ kirjeldas rahvapärimuse uurija.
Erakordse asjaoluna tõi Kalkun välja selle, et Vanahundi käest on üles kirjutatud märkimisväärne kogus roppe jutte, millest on näha, et jutustaja on nautinud eriliselt seksuaalhuumorit. „Rahvapärimuse kogujad on eelarvamuste tõttu sellise osa pärimusest tavaliselt kogumata jätnud, kuid õnneks oli üks julge neiu, kes need lood üles kirjutas,“ rääkis Kalkun.

Taarka Pärimusteatri lavastust „Vanahunt“ mängitakse ainult kümme korda. Etendused toimuvad Treski Küünis 3., 4., 9. ja 10. augustil (kl 19.00), 11. augustil (kl 17.00), 12. augustil (kl 13.00 ja kl 19.00) ja 14., 30., 31. augustil (kl 19.00).
Lavastaja Helena Kesonen, kunstnik Mailiis Laur, dramaturg Ott Kilusk. Valgustab Elerin Tammel, heli loob Liisa Koemets.

Mängivad: Artur Linnus, Agur Seim, Eduard Tee (Vene Teater), Jekaterina Burdjugova, Kristian Põldma, Martin Tikk, Siim Angerpikk, Claus Mootse, Vootele Ruusmaa.
Helena Kesonen lõpetas 2017. aastal TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 11. lennu harrastusteatri juhi ja lavastaja eriala.

„Vanahundi“ lavale toomist toetavad EAS Setomaa Arenguprogramm, Setomaa Kultuuriprogramm, Setomaa vald ja Eesti Kultuurkapital.

Piletid saadaval eelmüügist aadressil https://www.ticketer.ee/taarka/

Jälgi jooksvat infot „Vanahundi“ Facebooki lehel SIIT.

Suvelavastus “Vanahunt” esietendub 3.augustil

Augustis on ainult kümnel korral võimalus avastada seto jutuvestja Feodor Vanahundi kirevat maailma.
Etendused 3., 4., 9. ja 10. augustil (kell 19), 11. augustil (kell 17), 12. augustil ( kl 13 ja kl 19) ja 14., 30., 31.augustil (kell 19) Treski küünis Setomaal.
Lavastaja Helena Kesonen, kunstnik Mailiis Laur, dramaturg Ott Kilusk. Valgustab Elerin Tammel, heli loob Liisa Koemets.
Mängivad: Artur Linnus, Eduard Tee, Jekaterina Burdjugova, Agur Seim, Kristian Põldma, Martin Tikk, Claus Mootse, Vootele Ruusmaa jt.
Lavastust turundab ja kommunikeerib Eve Tisler, projekti juhib Riin Tammiste.

Plakati linoollõike autor Toomas Kuusing, graafilise disaini tegi Hurmart.

Lavastus “Vanahunt” põhineb jutuvestja folkloorsetel lugudel, mille teemad varieeruvad maailmaloomisest lähiminevikuni, kujutavad inimest, kui äärmuseni vastuolulist isendit. Neis juttudes võib kohata pühamehi ja lausa Jumalat ennast, samuti juute, pappe, trikstereid ning salakavalaid naisi, kellel kõigil on oma eesmärgid ja unistused, mille püüdmine, nagu elus ikka, kord õnnestub ja siis jälle luhtub.
Inimene nähtuna läbi Vanahundi juttude on armastav ja vihkav, töökas ja laisk, alandlik ja alp, vooruslik ja paheline, jumalakartlik ja jumalavallatu, frigiidne ja kiimaline ja veel ja veel ja veel… Aga inimesed need oleme Meie.
„Vanahunt” on katse tungida vanameistri peas pesitsevasse mikrokosmosesse, et see kõigile nähtavaks ja elavaks manada.

Inemise igä proovid on täies hoos

Proovidega tehti algust juuni keskel Viljandi Kultuuriakadeemia koduste seinte vahel. Juba juulis kolib terve trupp etenduspaika setomaale ja proovid mööda Piusa liivanõlvu võivad alata!

Fotod: Mailiis Laur

Inemise Igä 01

Vasakult: Elar Vahter, Jekaterina Burdjugova, Karl Robert Saaremäe, Martin Tikk

02

Jekaterina Burdjugova

Inemise Igä 03

Elar Vahter, Eduard Tee

Inemise igä 04

Lavastaja Helena Kesonen

Inemise igä 05

Getter Meresmaa, Eduard Tee

Inemise Igä 06

Getter Meresmaa

Inemise Igä 09

Jekaterina Burdjugova

Inemise Igä 099

Elar Vahter, Eduard Tee

Seto legendilaulud tõusevad augustis Piusa liivaluidetele

Inemise Igä suvelavastus Piusa karjääris MTÜ Taarka Pärimusteater toob augustis Piusa liivaluidetele seto pärimustekstidel mängiva suvelavastuse “Inemise igä”. Lavastus on inspireeritud seto legendilauludest, regilaulu müütilisest maailmast, mil Jeesus ja Maarja toimetasid maa peal. Loo keskmes on külakogukond, kuhu ilmub tundmatu, kes oleks justkui hull, aga samas ilmutab ta igavest tarkust. “Inemise igä” on suvelavastus, mis pakub sissevaate ühe kummalise rahvakillu ellu Eestimaa ühes kõige looduskaunimas kohas. Lavastuse dramaturg on Kristiina Jalasto, lavastaja Helena Kesonen, muusikaline kujundaja Kristjan Priks ja lavastuskunstnik Mailiis Laur. Lavastuse muudab veelgi ehedamaks see, et lavalaudadel, õigemini küll liivaluidetel, astuvad üheskoos üles nii Taarka Pärimusteatri näitlejad kui ka eesti teatri tulevik ehk Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti 11. lennu näitlejatudengid. Pärimusteatri viimased kolm lavastust „Kuidas müüa setot?” (2012), „Leelo otsib setot” (2013) ja „non-stop SETO” (2015) tegelesid setoks olemise ja iseenda defineerimisega seto kogukonnas. „Inemise Igä” on püüd siseneda regilaulumaailma, hoides siiski sõrme aja pulsil ning uurida traditsioonide ja kultuuri kui pidevalt areneva nähtuse vahekorda.

Etendused toimuvad 6., 11.,12.,18., 19. augustil kell 19.00, 13. augustil kell 13.00 ja 20. augustil kell 13.00 ja 19.00 Piusa liivakarjääris. 13.00 algusega etendustele on võimalik etendusele mugavalt edasi-tagasi rongiga tulla. Rong peatub täpselt etenduspaiga juures.

Piletid hinnaga 8 ja 11 eurot on müügil Piletilevis  http://www.piletilevi.ee/est/piletid/teater/suvelavastus/suvelavastus-inemise-iga-43447/ ja tund enne algust kohapeal.

Etenduse toimumist toetavad Eesti Kultuurkapital ja Rahvakultuuri Keskus.  

INEMISE IGÄ

Inemise igä plakatAUTOR: Kristiina Jalasto

LAVASTAJA: Helena Kesonen

HELIKUNSTNIK: Kristjan Priks

LAVASTUSKUNSTNIK: Mailiis Laur

MÄNGIVAD: Taarka Pärimusteatri ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 11. ja 12. l
ennu näitlejad

MTÜ Taarka Pärimusteater toob augustis Piusa liivaluidetele seto pärimustekstidel mängiva suvelavastuse “Inemise igä”. Lavastus on inspireeritud seto legendilauludest, regilaulu müütilisest maailmast, mil Jeesus maa peal toimetas. Loo keskmes on külakogukond, kuhu ilmub tundmatu, kes oleks justkui hull, aga samas ilmutab ta igavest tarkust. Tihtipeale ei tunne kaasaegsed nende keskel liikuvat geeniust või pühameest ära ning kätel kandmise asemel tallavad ta hoopis jalge alla. “Inemise igä” on suvelavastus, mis pakub sissevaate mütoloogilisse olevikku ja ühe kummalise rahvakillu ellu Eestimaa ühes kõige looduskaunimas kohas.

Lavastuse dramaturg on Kristiina Jalasto, lavastaja Helena Kesonen, muusikaline kujundaja Kristjan Priks ja lavastuskunstnik Mailiis Laur. Lavastuse muudab veelgi ehedamaks see, et lavalaudadel, õigemini küll liivaluidetel, astuvad üheskoos üles nii Taarka Pärimusteatri näitlejad kui ka Eesti teatri tulevik ehk Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti 11. lennu näitlejatudengid.

Pärimusteatri viimased kolm lavastust „Kuidas müüa setot?” (2012), „Leelo otsib setot” (2013) ja „non-stop SETO” (2015) tegelesid setoks olemise ja iseenda defineerimisega seto kogukonnas. „Inemise Igä” on püüd siseneda regilaulumaailma, hoides siiski sõrme aja pulsil ning püüd uurida traditsioonide ja kultuuri kui pidevalt areneva nähtuse vahekorda.

ESIETENDUS

6. augustil kell 19.00 Piusa Karjääris (algus Piusa külastuskeskuse eest)

ETENDUSED

11. 08 kell 19.00

12.08 kell 19.00

13.08 kell 13.00

18.08 kell 19.00

19.08 kell 19.00

20.08 kell 13.00

20.08 kell 19.00

Kõik etendused toimuvad Piusa karjääris, kuid palume kõigil külalistel tulla esmalt Piusa külastuskeskusesse, kus jagame edasised juhtnöörid.

KESTVUS: 1h vaheajata

PILETID 8EUR (õpilane, tudeng, pensionär) / 11EUR 

Gruppidele alates 5inimest kehtib grupisoodustus 7EUR (õpilane, tundeg, pensionär) / 9EUR

Piletid müügil Piletilevis ja tund enne etenduse algust sularahas kohapeal.

http://www.piletilevi.ee/est/piletid/teater/suvelavastus/suvelavastus-inemise-iga-43447/

Lisainfo heleen.kurvet@gmail.com +372 58163962

Toetavad Eesti Kultuurkapital ja Rahvakultuuri Keskus

 

Uus lavastus “non-stop Seto”

Taarka Pärimusteatri uus lavastus „non-stop SETO“ uurib setondust nii kohaliku elaniku kui ka kõrvaltvaataja pilgu läbi, püüdes ka kõige pühalikuimaid ja tõsisemaid teemasid käsitleda läbi setoliku huumoriprisma. 

Setodel (ja setoks olla tahtjatel) on kiire aeg – küll on vaja välja selgitada, kes neist on kõige autentsem; küll on vaja lõpetada tähtajaks järjekordne projektitaotlus; küll mõtestada oma setoks olemist ka pärast kirmaski lõppu ja rahvariiete seljast võtmist.

Kuidas säilitada põliskultuuri tänapäeva multikultuurses maailmas? Kas on elu pärast projektimajandust? Mis aastal algas I Seto Käsitöösõda ja kuidas näeb välja traditsiooniline seto kargus androidide esituses? Nendele ja paljudele muudele küsimustele otsib vastust „non-stop SETO“.

Dramaturg: Kristiina Jalasto
Lavastaja: Helena Kesonen (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti 11.lend)
Liikumisjuht: Indrek Hirsnik (TLÜ koreograafia osakond)
Kujundus: Mailiis Laur, Ida Lepparu (TÜ VKA teatrikunsti visuaaltehnoloogia)
Valgus ja heli: Karolin Tamm, Kristo Kuusik (TÜ VKA teatrikunsti visuaaltehnoloogia)
Video: Meeli Tuoppi (TÜ VKA teatrikunsti visuaaltehnoloogia), Taavi Toom
Visuaalmaterjalid: Evelin Urm
Laval: Artur Linnus, Riin Tammiste, Marija Jurtin, Kärt Kooser

Järgmised etendused:

25.09 kell 19.00 Tartu Uues Teatris. Piletid
2.10 kell 19.00 Võru Kandle blackboxis
11.12 kell 19.30 Tallinnas Kanuti Gildi SAALis
12.12 kell 19.30 Tallinnas Kanuti Gildi SAALis

Piletid müügil Piletilevis
Tartu ja Võru etendus 8/10€
Tallinna etendused  eelmüügist 7/10€, kohapeal 10/12€

Täname Kultuurkapitali, EAS Setomaa Arenguprogrammi ja Baltic Agroplakat taarka